Meie kallil preilil täitus täna õhtul kell 18.53 kolmas elukuu. Ei taha üldse korrata ennast, aga no tõesti, need kuud mööduvad ulmeliselt kiiresti! Alles hiljuti olin haiglas ja tundsin seda kirjeldamatut õnnetunnet, mis mu südamesse voolas, kui see pisike abitu tegelane mulle esimest korda silma vaatas. Nüüd, 3 kuud hiljem pole enam abitusest peaaegu märkigi - kui jalad kannaks, jookseks vist ma-ei-tea-kui-kaugele :D.
Kolmandat minisünnipäeva tähistasime Peetri tuulikus. Nora magas, nagu ikka, samal ajal kui külalised juttu rääkisid ja maitsvat toitu sõid.
 |
| Vanaema käest kinni :) |
Viimastel päevadel on Nora ärkveoleku ajad veidi pikenenud, nüüd jaksab õhtuti isegi 3 tundi mängida, juttu rääkida, naerda ja ringi vaadata. 18st ärkab oma õhtusest unest ja siis on ta kõige aktiivsem - vehib käte-jalgadega uskumatult kiiresti, tegelustekile pannes on mõne hetke pärast end selle ühest otsast teise väänelnud ja siputanud. Nende tegevuste saateks käivad kilked ja pidev jutuvada. Selle kolme tunniga väsitab ta end nii ära, et ööunne panek pole enam mingi probleem. Mitte, et see varem probleemiks oleks olnud aga nüüd on see veel lihtsam. Täna õhtul võtsin Nora hetkeks sülle, ise kiikusin kiiktoolis ja ta jäi süles mõne sekundiga magama.
7ndal augustil käisime arsti juures mõõtmas-kaalumas ja 3. elukuu vaktsiine saamas. Arst kiitis, et Nora on ilus ja aktiivne beebi. Jälgis huviga mänguasju ja haaras neist ilusti kinni. Ühe mänguasjaga sai arst vastu pead ka, aga see tegi kõigile ainult nalja. Nora ise naeris muidugi kõige kõvemini. Kontrolliti seda ka, kuidas seljalt kõhule keeramisega hakkama saab. Nora jalg pandi risti üle teise ja edasi keeras täitsa ise - sai jälle kiita. Kasvu poolest on laps täiesti Harju keskmine, nagu arst ütles. Ja siis tuli see kurb osa.. Nora sai süsti! No kohe üldse ei meeldi need torked talle. Nuttis jälle nii haledalt aga õnneks rahunes kiiresti maha. Järgmisel päeval sain esimest korda lapse pärast korralikult muretseda ka. Hommikul oli Nora oma tavalises tujus aga mida õhtupoole kell tiksus, seda "imelikumaks" ta muutus. Nuttis palju ja oli üleüldse hästi rahutu ja lisaks oli veel teisi imelikke sümptomeid, mis mulle silma jäid. Mingi aeg helistasin sellele perearsti nõuandetelefonile ja rääkisin siis, mis minu arvates valesti on ja vastuseks sain et "Mida sa veel kodus teed, kohe tervise tn 28!" Õõõhhhh.. vot see tunne oli midagi eriti õudset! Jõudsin Mustamäe lastehaigla poole sõites peas kõik kõige mustemad stsenaariumid läbi mõelda ja enesetunne oli ikka väga halb. Terve sinna sõidu aja istus Nora rahulikult oma turvahällis, vaatas oma mänguasja ja ei teinud piiksugi.. see tundus ka imelik, sest tavaliselt on kaks varianti: hakkab meeletult röökima või siis jääb auto liikudes hetkega magama. Haigla registratuuri jõudes ei läinud enesetunne sugugi paremaks, sest need vastuvõtutädid on seal lihtsalt kohutavad! Õnneks need, kes Norale esialgse läbivaatluse tegid, olid tunduvalt meeldivamad. Sealt edasi läkski kõik juba positiivsemaks. Hoidsin last süles ja üks arst palus Nora nii palju riidest lahti võtta, et kraadiklaas kaenla alla mahuks. Kui see lapse jaoks uus ja naljakas asi tema käe alla pandi, naeratas ta arstile oma suurt ja ilusat hambutut naeratust, mis mul südamest hetkega valu ära võttis ja arstidel ka meele rõõmsamaks tegi. Järgmisena kontrolliti pulssi, selleks pandi Nora näpu otsa punane vilkuv mõõtja. Esialgu jälgis seda sellise kulm kortsus pilguga ja mõne hetke pärast hakkas kõva häälega naerma, ise vilkuvat täppi huviga jälgides. No siis oli kõigil tuju juba eriti lõbus, kõik ümbruses olevad arstid ka naersid. Seejärel saadeti meid järgmisele korrusele lastearsti juurde kontrolli. Sealne arst oli eriti tore ja Norale ta ka väga meeldis. Katsus kõhtu, jalgu, käsi, pead, vaatas kõik kehaosad üle ja lõpuks ütles, et meil on ilus terve rõõmus ja roosa beebi. Rääkisime veel mõni aeg arstiga juttu ja saime südamerahus koju minna - kõik oli korras.
Veel rõõmsaid uudiseid - Nora issi on taaskord juba nädala merel purjetanud. Viljar võistleb Soomes ORC MM-il ja nende jaht sõidab alates tänasest kuldlaevastikus! Rohkem infot võistluste kohta siit ja siit
Hommik algab tavaliselt kell 5, kui Nora sööb. See, kas ta pärast sööki veel magab või päris ärkvele jääb, sõltub tema tujust. Vahel magab veel tunni kuni kolm aga üldjuhul on selleks ajaks uni läinud ja tehakse kõik selleks, et minul mitte mingil juhul silm uuesti kinni ei vajuks. Nora jääb õhtul kella 21.30 ajal magama ja siis algab minul n-ö enda aeg. Tavaliselt jõuan voodisse alles 1-2 ajal öösel, mis tähendab mulle 3-4 tundi und. Hommikused esimesed tunnid näevad välja umbes nii: Nora hakkab esialgu oma voodis nihelema ja siis mind "hõikama". Samal ajal kui ta sülle võtan selleks, et talle enda voodis süüa anda, annab Nora väga häälekalt märku, et liigutan ilmselgelt liiiiiga aeglaselt! Jõuamegi siis lõpuks voodisse ja hommikune söömine on preilil alati kõige isukam. Samal ajal kui Nora väga tähelepanelikult sellele keskendub, et ükski tilk piima söömata ei jääks, püüan mina kõigest väest silmi lahti hoida et ta hiljem oma voodisse tagasi tõsta ja loota, et äkki on täna see päev, kus ta paar tundi edasi tahab magada. :) Kui siiski otsustab, et otseloomulikult on hommikul kell 5.30 oluliselt põnevam ärkvel olla kui magada, siis lähen ta voodi juurde selleks, et seda maaaailma kõige armsamat naeratust näha. Võtan ta sülle ja läheme elutuppa, kus mängime tunni või poolteist, et siis uuesti paariks tunniks magama minna.
Noral on üks uus vahva komme. Kui kõht läheb tühjaks, siis ei hakka nutma ega jorisema, vaid ütleb alguses niimoodi vaikselt "nä-nää-nänn-nänn" :D ja kui siis sellele mõne aja jooksul sööki ei järgne, hakkab kõva häälega protesteerima. Häälega naermine on lapsel nii selge, et nüüd naerdakse tõesti peaaegu iga asja peale. Eile oli päris keeruline teda magama saada, sest voodis käis üks pidev itsitamine. No muidugi naersin ma siis selle peale, et tema naeris ja Norale pakkus omakorda nalja see, et mina naersin.. nii me siis istusime seal selles "nõiaringis" päris mitukümmend minutit. Lõpuks oli end oma naerust nii üles kütnud, et magama jäämine kestis mitu tundi..
Suvel mööduvad päevad tõeliselt kiiresti! Ei jõua tegemistega alustadagi, kui jälle õhtu käes ja aeg magama minna. Kui vähegi ilus ilm, veedame oma päevad Sakus minu ema ja isa juures sest seal on nii mõnus vaikne. Nora vanaema ja vanaisa kodu asub Sakust veidi väljas metsa sees. Seal on suuuuuur hoov, mõnus roheline muru ja palju puulehti, mida Nora tunde jälgida viitsiks, kui vahepeal kõht tühjaks ei läheks või uni ei saabuks.
Selle nädala alguses käisime Virtsus Emil Hannese 8-kuuseks saamist tähistamas. Sõime ülimaitsvat vaarika torti ja nautisime mõnusat päikest. Nora oli esimest korda päris pikalt ärkvel ja kõige rohkem huvi pakkus talle sünnipäevalaps ise. Istus Liina (Emil Hannese emme) süles ja jälgis, kuidas Emil teda vastu uudistab.
Nädala keskel külastasid meid Viljari õed Brigita ja Veronika. Nora naeratas neile laialt ja sai palju komplimente ilusate silmade eest :)
Eile õhtul sõitsime jälle Sakku sest Nora vanaemale-vanaisale olid külla tulnud Pille, Ilmar, Mia, Ats ja Epp. Esialgu magas Nora tunnikese oma vankris aga hiljem oli kõigiga suur sõber. Istus tükk aega Pille süles ja tutvus teiste lastega. Epp oli Norast kõige suuremas vaimustuses. Samal ajal kui teised lapsed mööda hoovi ringi jooksid, istus Epp oma emme kõrval ja silitas tema süles istuva Nora kätt ja põski. No niiiii armas oli see! Nad viiekesti on üks väga vahva perekond ja Noral on tõeliselt vedanud nii kihvtide sugulastega!
