Kokkutulek

Ja jälle on üks kuu täiesti ebanormaalselt kiiresti lennanud! September on möödunud võimeldes, tantsides, lauldes ja niisama seigeldes. Võimlemas käime endiselt Viimsi lasteaias, Nora on sealse tunniga ülirahul - naudib kogu protseduuri ja on alati väga kurb, kui 45-minutiline tund lõppeb, andes sellest häälekalt protestides märku, samal ajal kui mina elukiireid liigutusi tehes talle kombet selga üritan ajada.. kiireid selleks, et nutt kestab üldjuhul ainult hetkeni, kui ta jälle turvahälli panen . Kuna ilmad on juba vägagi sügisesed, siis kahjuks ilma kombeta ei saa ja kurb osa on see, võimlemise tund lõpeb meil eranditult iga kord nutuga. Mulle ja õpetajale meeldib mõelda, et Norale lihtsalt ei meeldi, et järjekordne lõbus tund läbi sai :) 

Külmade ilmade lähenedes tekkis mul jälle tuhin kududa-heegeldada. Nii valmisidki mõned kleidid, mütsid, sallid, kindad, tekid ja kampsunid.. ikka Norale :) aa, ei, Viljarile kudusin ka ühe mütsi, millega ta nüüd uhkelt ringi käib. 

Kootud müts

Heegeldatud kleit

Kootud müts 2

Kootud müts 3

Kootud müts 3

Kootud kindad

Kuu keskel sõitsime Viljandi lähedale kevadbeebide kokkutulekule. Meie läksime terve perega - Nora Loreen, mina ja Viljar. Nora magas rahulikult terve sõidu, mis tähendas, et kohale jõudes oli ta eriti lõbusas tujus ja jaksas vabalt kaks tundi teistega tutvuda ja niisama uudistada. Beebisid oli vanuses 3-6 kuud. Olemine oli üllatavalt rahulik.. selles mõttes, et ühtegi nuttu selle paari tunni jooksul me küll ei kuulnud. Kevadel sündinud beebide värk vist. Kõik olid nii armsad - kes harjutas roomamist, kes käputamist, mõni pikutas niisama ja mõni magas terve meie sealoleku aja. Mingi hetk hakkas Nora väsimusmärke näitama ja ainus võimalus oli ta õue vankrisse magama panna aga kuna vihma sadas ja meil vihmakilet polnud, siis otsustasime tagasi kodupoole liikuda. Käik jäi lühikeseks, aga emotsioonid olid vägagi positiivsed, korralduse pool oli ka super! Aitäh Triinule, kes 18 beebit, nende emmed ja mõned issid oma elamisse suutis mahutada :)

 

Septembrikuu-uudiseid veel nii palju, et Norale enam kahjuks minu rinnapiimast ei piisa ja alates 18ndast saab lisaks RPAd. Läksime 4,5kuu vaktsiine saama ja rutiinsel kaalumisel selgus, et ta oli pooleteise kuuga 180g alla võtnud. Kindlasti "aitas" kaalulangusele kaasa see, et ta on küllaltki aktiivne ja sahmib rohkem kui eelnevatel kuudel. Piima oli muidu palju aga ilmselt oli see tema jaoks liiga lahja ja kasvamiseks jäi rammususest väheks. Paras šokk oli see küll aga õnneks on nüüdseks olukord parem ja Nora on kaotatud 180g kaalus topelt tagasi võtnud.

Muidu on Nora Loreen endiselt üks rõõmus ja lõbus laps, naeratus on peaaegu koguaeg suul :)

Uus talvekombe, nr 68. Naaaatuke suur veel :)

Lammutas tegelustekki ja siis väsis ära 

Rõõmus beebi

Me soovisime... ja Sa said tõeks!

No one else will ever know,

the strength of my love for you. After all you're the only one who knows what my heart sounds like from the inside.

Juba 4 imelist kuud on möödunud hetkest, kui sain teada, mida tähendab emaks olemine ja kui suurt vastutust see endas kannab. Ma ei ütle, et ma enne lapse sündi vastutustundest midagi ei teadnud, teadsin küll, aga siis ilmselt veel ei uskunud, et see side ema ja lapse vahel nii tugev võib olla, mis ilmselt isegi kõige hoolimatuma inimese vastutust tundma paneb. Mitte kunagi varem poleks suutnud uskuda, et keegi, kes nii pisike ja abitu, ühes teises inimeses selliseid suuri ja kirjeldamatuid tundeid tekitab. Minu igapäevatööks on seista selle eest, et laps oleks hoitud ja kaitstud. Kuigi emaks olemise töö on kohati tõesti uskumatult raske, pole ma kordagi kahelnud, et see on maailma parim töö - palgaks on lapse naeratused, tingimusteta vastuarmastus ja ühine avastamisrõõm. Nora avastab maailma ja mina kõike uut läbi tema - kuidas esimest korda elus tõusevad kuklakarvad püsti vaid sellest, kui kuulen last häälega naermas või näen küljele keeramas või ükskõik, mida muud tegemas, mis kõrvaltvaatajale täiesti loogiline ja iseenesestmõistetav tundub. On ju väikesed asjad.. tegelikult ei ole. Iga ema teab, et ei ole. Uskumatu, et tüdruk, kes on elanud siin maailmas 24 aastat vähem, kui mina, suudab mulle õpetada nii palju! Asju, mille peale ma üksi ilmselt kunagi poleks tulnud. Emotsionaalsus, mis järgneb peale lapse sündi.. oeh, sellest võiks minu puhul terve raamatu kirjutada! Pole võõras olukord, kus üks hetk peab toime tulema joovastava õnnega, sellisega, millist kunagi varem tundud pole ja siis teine hetk täidab kogu sisemuse üks suur must masendus. On täiesti tõsi, et kui suudad need emotsionaalsed katsumused ära tunda, saab tulevikus kogemuste najal raskustega paremini hakkama. Õnneks on positiivseid emotsioone kordades rohkem ja kaaluvad oluliselt ka kõik kõige suuremad masendusemõtted üle. Võin rahuliku südamega öelda, et olen üks õnnelik ema ja mul on maailma parim laps!

Neljandat minisünnipäeva tähistasime mõnusa perekondliku pühapäevaga. Kuna otsustasin Norale midagi magusat küpsetada, siis veetsime hommiku šokolaadikoogi järgi lõhnavas korteris. Kook valmis, istusime autosse ja sõitsime lennusadamasse. Käisime MARUs söömas, samal ajal uudistas Nora oma hällis rahulikut vilkuvaid siniseid tulukesi ja kuulas uusi huvitavaid helisid. Pärast sööki vaatasime veel sees veidi ringi ja siis läksime kultuurikilomeetri(le?)t jalutama. Midagi kultuurset seal küll polnud aga mõnus jalutuskäik oli sellegipoolest. Nora sai natuke magada ja meie mõnusalt tuulist ja sügist ilma nautida. Edasi käisime korra linnahalli juures ja seal tuli mõte kusagile magustoitu sööma minna. Sõitsime läbi linna ja parkisime auto Kamahouse'i ette. Toitsin Noral kõhu täis ja läksimegi maiustama. Sealne Panna cotta on lihtsalt SUPER, soovitan! Väga kihvtilt serveeritud ka :) Viljar sõi kamajäätist, mis oli ka maitsev. Koju jõudsime kolme ajal päeval ja Nora oli oma seiklusterohkest sünnipäevast nii väsinud, et magas kella 19ni. Ärkas alles siis, kui sünnipäevakülalised juba kohal olid. Samal ajal kui Brianna ja Nora mängumattidel mängisid, sõid emmed-issid minu tehtud kooki. Brianna on selline vahva 5-kuune tüdruk, kes otsustas, et aitab niisama lamamisest, tema hakkab käputama. Uskumatu väike preili on ta ikka. Nagu ikka, oli meil kuuekesti väga lõbus. Vova ja Krissu külaskäik pani meie ideaalsele pühapäevale veel ideaalsema punkti. 

Lennusadam

Kultuurikilomeeter

Kamahouse

Emme tehtud mütsiga

Brianna ja Nora Loreen

Nora oli Krissu sülelaps :)

Nora Loreen ütleb "Head ööd"

Muusika.

Mulle on alati nii väga laulda meeldinud ja mõtlesin testida, kas Noral ka väike laulupisik sees. Käisime täna esimeses muusikatunnis. Muljed on suurepärased! Mängisime erinevaid pille, laulsime, tantsisime ja tegime palju muud huvitavat. Noral laulupisik ka täitsa olemas :) Iga kord, kui laulma hakkasime, "laulis" tema ka suure hoolega kaasa, niimoodi äuuuu-ääuuu. Väga armas oli, kõik said naerda. Tunnis oli kokku 7 beebit, Nora oli neist ainus tüdruk! Muusikatund on mõeldud 3-9kuustele lastele, seega beebisid oli igas suuruses. Kui võimlemistunnis on Nora kõige vanem, siis muusikas just vastupidi, kõige noorem. Teised beebid "laulsid" juba istudes, Nora oli ainus, kes veel istuda ei oska, ja tegi kõike kaasa padja toel poollamavas asendis. Tundi alustasime tervituslaulu ja kellahelinaga, millele järgnesid vaheldumisi erinevad tantsud, pillimängud ja veel mõned laulud. Lõpuosas panime beebid pead kokku ringselt lamama, emmed võtsid suurel ümmargusel tekil äärtest kinni ja lehvitasid seda rahuliku muusika saatel üles-alla. Ilmselt oli see Nora jaoks tunni kõige kihvtim osa. Lõpetuseks laulsime head-aega laulu, suuremad beebid jäid veel omavahel mängima, meie läksime Peetri tuulikusse sööma. Tund oli nii väsitav, et Nora jäi autos põhimõtteliselt kohe magama ja ärkas uuesti alles siis, kui juba kodupoole sättisime. 

Kutse beebikooli.

Tere armas Nora Loreen!

Õhkõrn suvevirvendus on peagi läbi saamas.

Nüüd tuleb rõõmsalt vastu minna  kirjule sügisele, valgele talvele ja ärksale kevadele.......

Tore on seda teha koos sõpradega lauldes - tantsides, mängides ning meisterdades.

Kõike seda ootangi Sind tegema meie beebikooli.

Alustame esmaspäeval, 10.septembril kell 11.15

Meie klassiruum asub esimesel korrusel.
Suurtest treppidest üles minema ei pea.
Sisse pääseb kollase torni juures asuvast uksest.
Teine uks paremat kätt ongi meie pesa.
Kärud ja vankrid võib jätta vahekoridori.

Esimesel tunnil laulame, tantsime, mängime.
Tutvume uute sõprade ja nende emmedega.
Meisterdamisega alustame alates teisest tunnist.

Jään Sind ootama,
beebikooli õpetaja Piia

Nii armas minu arvates :) Täna selgus, et saime beebikooli viimase (!) vaba koha, vedas meil! 

Kool

Septembriga algab kool, nii ka meie peres. Nimelt, et meie päevadele veidi rohkem tegevust ja põnevust lisada, otsustasin Noraga võimlemas, beebikoolis ja muusikatunnis käima hakata. Võimlema oleme jõudnud juba kaks korda -  esimene tund toimus augusti lõpus, teine selle nädala teisipäeval. Beebikooli läheme järgmisel esmaspäeval ja muusikatundi sel reedel. Kõik tegevused valisin meelega erinevatesse linnaosadesse, et tutvuksime ka teiste emmede ja beebidega. Võimlemine toimub Viimsi lasteaias Väike Päike, beebikooli läheme Rocca Al Maresse ja muusikatund toimub meie kodualevikus Peetris. Tegelikult on veel plaan ujuma ka minna ja lasteaed Nabasse juba mitme korra kaart ka ostetud, aga hetkel viibivad tunnid sealse remondi tõttu. 

Võimlemistunniga oleme siiani väga, väga rahule jäänud. Norale meeldib teisi beebisid jälgida, harjutusi tehes palju juttu rääkida ja õpetajale naeratada. Minule sobib sealne hubane õhkkond ja õpetaja, kes tundi läbi viib, on lihtsalt super! Võimleme kokku umbes 45 minutit. Tund algab massaažide, paide ja silitustega, edasi harjutatakse keeramist, tasakaalu ja treenitakse erinevaid lihaseid, ei puudu ka akrobaatiline osa - hundirattad, kukerpallid jms (muidugi ei tee neid beebi ise, vaid ikka ema süles, vaikselt ja rahulikult). Võimlemine lõppeb tantsu ja lauluga. Esimene tund möödus väga rahulikult. Nora uudistas ümbrust ja erinevaid akrobaatilisi harjutusi tehes ainult muigas, korra naeris ka. Kui esialgu arvasin, et laps sellise "väntsutamise", keerutamise, pea alaspidi olemise ja minu värisevat käte peale kindlasti protestima hakkab, siis taaskord eksisin - Nora hoopis nautis kogu protseduuri, seda oli tema rahulolevast ilmest näha. Meie grupis oli kokku ainult 4 beebit, mis on veel üheks plussiks, sest õpetajal on piisavalt aega, et kõiki beebisid jälgida ja aidata harjutusi õigesti teha. Nora on oma trennikaaslastest vanim aga kõige pisem! Meie kõrval võimles beebi Lilli, kes on Norast täpselt kuu noorem, aga kaalub peaaegu kaks kilo rohkem ja on 5cm pikem. Sealse hubase õhkkonna muudab veelgi mõnusamaks see, et kõik beebide emmed on nii toredad, juba esimesel tunnil saatis võimlemist üks pidev jutuvada erinevatel teemadel ja see 45 minutit läks tõesti kiiresti. Ei jõua järgmist teispäeva ära oodata! Ma arvan, et Nora ka mitte :) Lisaks on ju vahelduseks hea nelja seina vahelt välja saada ja minu arvates on eriti kihvt, et juba nii väikestele beebidele väga palju erinevaid tegevusi ka väljaspool kodu leidub.

Lõpetuseks pilte tänaõhtusest vanniskäigust.

August

Üritan suve viimasest kuust kiirülevaate teha. 

Augusti keskel käisime Nora Loreeni ja Viljariga minu klassi kokkutulekul. Viljar käis poistega ATVga metsas rallimas ja saunas, mina sain vanade klassikaaslastega juttu rääkida ja kuna ilmaga vedas, siis Nora magas enamuse ajast vankris või mõnules Elise süles. Vaatasin esimest korda kella siis, kui oligi aeg kodupoole liikuma hakata, nii tore oli, et aeg tõesti lendas. Koju jõudsime täpselt Nora ööune ajaks. 

Kuu keskpaigas külastasid meid sel ajal veel tulevased aga nüüd juba kolimise lõpetanud kallid naabrid Krissu ja Vova koos nende pisitütre Briannaga , kes on Norast ainult kuu vanem aga niiii asjalik juba! Keerutab ja sahmib ringi, lisaks hoiab nii ilusasti end jalgadel püsti ja pidi juba "emme" ütlema.. Kusjuures Nora ütleb ka! :) Loomulikult mitte teadlikult, aga aeg-ajalt on ikka kuulda kas "eeemmmm" või "emmeee". Krissu, Vova, Veronika (Brianna vanem õde) ja Brianna kolisid meist ainult mõnesaja meetri kaugusele, nüüd saame tihti koos aega veeta. Nora ja Brianna issid on mõlemad purjetajad ja meil Krissuga on lihtsalt hea klapp algusest peale, oleme tuttavad olnud ainult aasta aga tunne on, nagu teaks aastaid. Kihvt mõelda, et Noral on peaaegu sama vana sõbranna, kellega koos tulevikus lasteaeda ja kooli minna :) Nad kõik on nii kallid ja meil kolmel on tohutult hea meel ja nad meile nüüd nii lähedal elavad!

Täna käisime neil esimest korda uues kodus külas. Kuigi paljud asjad on veel korterist puudu, oli nende elamine vaatamata sellele väga hubane. Sinna jõudes said meie uued naabrid natuke Nora nuttu kuulda, sest preili ehmatas ilmselt kiirelt vahetunud ümbruse peale. Õnneks kohanes hästi kiiresti ja juba uudistasid Briannaga üksteist, Nora sai väikeselt sõbrannalt ühe pai ka :) Kui Brianna jälgis Norat pidevalt suure huviga, siis meie lapsele pakkus huvi pigem telekas ja õhupall, millega Veronika mängis. Ja taaskord oli meil tõeliselt tore õhtu ja koju jõudsime jälle täpselt ajaks, mil Nora juba ööunne vajus.

Nora uued oskused: 

• keerab mõlemale küljele  

• haarab teadlikult asju

• hoiab täiesti kindlalt pead  

• kõhuli olles hoiab end natuke aega kätel ja liigub mõlemale poole

• üritab suuga puristada 

 

 

 

 

3

Meie kallil preilil täitus täna õhtul kell 18.53 kolmas elukuu. Ei taha üldse korrata ennast, aga no tõesti, need kuud mööduvad ulmeliselt kiiresti! Alles hiljuti olin haiglas ja tundsin seda kirjeldamatut õnnetunnet, mis mu südamesse voolas, kui see pisike abitu tegelane mulle esimest korda silma vaatas. Nüüd, 3 kuud hiljem pole enam abitusest peaaegu märkigi - kui jalad kannaks, jookseks vist ma-ei-tea-kui-kaugele :D. 

Kolmandat minisünnipäeva tähistasime Peetri tuulikus. Nora magas, nagu ikka, samal ajal kui külalised juttu rääkisid ja maitsvat toitu sõid. 

Vanaema käest kinni :)

Viimastel päevadel on Nora ärkveoleku ajad veidi pikenenud, nüüd jaksab õhtuti isegi 3 tundi mängida, juttu rääkida, naerda ja ringi vaadata. 18st ärkab oma õhtusest unest ja siis on ta kõige aktiivsem - vehib käte-jalgadega uskumatult kiiresti, tegelustekile pannes on mõne hetke pärast end selle ühest otsast teise väänelnud ja siputanud. Nende tegevuste saateks käivad kilked ja pidev jutuvada. Selle kolme tunniga väsitab ta end nii ära, et ööunne panek pole enam mingi probleem. Mitte, et see varem probleemiks oleks olnud aga nüüd on see veel lihtsam. Täna õhtul võtsin Nora hetkeks sülle, ise kiikusin kiiktoolis ja ta jäi süles mõne sekundiga magama. 

7ndal augustil käisime arsti juures mõõtmas-kaalumas ja 3. elukuu vaktsiine saamas. Arst kiitis, et Nora on ilus ja aktiivne beebi. Jälgis huviga mänguasju ja haaras neist ilusti kinni. Ühe mänguasjaga sai arst vastu pead ka, aga see tegi kõigile ainult nalja. Nora ise naeris muidugi kõige kõvemini. Kontrolliti seda ka, kuidas seljalt kõhule keeramisega hakkama saab. Nora jalg pandi risti üle teise ja edasi keeras täitsa ise - sai jälle kiita. Kasvu poolest on laps täiesti Harju keskmine, nagu arst ütles. Ja siis tuli see kurb osa.. Nora sai süsti! No kohe üldse ei meeldi need torked talle. Nuttis jälle nii haledalt aga õnneks rahunes kiiresti maha. Järgmisel päeval sain esimest korda lapse pärast korralikult muretseda ka. Hommikul oli Nora oma tavalises tujus aga mida õhtupoole kell tiksus, seda "imelikumaks" ta muutus. Nuttis palju ja oli üleüldse hästi rahutu ja lisaks oli veel teisi imelikke sümptomeid, mis mulle silma jäid. Mingi aeg helistasin sellele perearsti nõuandetelefonile ja rääkisin siis, mis minu arvates valesti on ja vastuseks sain et "Mida sa veel kodus teed, kohe tervise tn 28!" Õõõhhhh.. vot see tunne oli midagi eriti õudset! Jõudsin Mustamäe lastehaigla poole sõites peas kõik kõige mustemad stsenaariumid läbi mõelda ja enesetunne oli ikka väga halb. Terve sinna sõidu aja istus Nora rahulikult oma turvahällis, vaatas oma mänguasja ja ei teinud piiksugi.. see tundus ka imelik, sest tavaliselt on kaks varianti: hakkab meeletult röökima või siis jääb auto liikudes hetkega magama. Haigla registratuuri jõudes ei läinud enesetunne sugugi paremaks, sest need vastuvõtutädid on seal lihtsalt kohutavad! Õnneks need, kes Norale esialgse läbivaatluse tegid, olid tunduvalt meeldivamad. Sealt edasi läkski kõik juba positiivsemaks. Hoidsin last süles ja üks arst palus Nora nii palju riidest lahti võtta, et kraadiklaas kaenla alla mahuks. Kui see lapse jaoks uus ja naljakas asi tema käe alla pandi, naeratas ta arstile oma suurt ja ilusat hambutut naeratust, mis mul südamest hetkega valu ära võttis ja arstidel ka meele rõõmsamaks tegi. Järgmisena kontrolliti pulssi, selleks pandi Nora näpu otsa punane vilkuv mõõtja. Esialgu jälgis seda sellise kulm kortsus pilguga ja mõne hetke pärast hakkas kõva häälega naerma, ise vilkuvat täppi huviga jälgides. No siis oli kõigil tuju juba eriti lõbus, kõik ümbruses olevad arstid ka naersid. Seejärel saadeti meid järgmisele korrusele lastearsti juurde kontrolli. Sealne arst oli eriti tore ja Norale ta ka väga meeldis. Katsus kõhtu, jalgu, käsi, pead, vaatas kõik kehaosad üle ja lõpuks ütles, et meil on ilus terve rõõmus ja roosa beebi. Rääkisime veel mõni aeg arstiga juttu ja saime südamerahus koju minna - kõik oli korras. 

Veel rõõmsaid uudiseid - Nora issi on taaskord juba nädala merel purjetanud. Viljar võistleb Soomes ORC MM-il ja nende jaht sõidab alates tänasest kuldlaevastikus! Rohkem infot võistluste kohta siit ja siit

Suvised tegemised

Hommik algab tavaliselt kell 5, kui Nora sööb. See, kas ta pärast sööki veel magab või päris ärkvele jääb, sõltub tema tujust. Vahel magab veel tunni kuni kolm aga üldjuhul on selleks ajaks uni läinud ja tehakse kõik selleks, et minul mitte mingil juhul silm uuesti kinni ei vajuks. Nora jääb õhtul kella 21.30 ajal magama ja siis algab minul n-ö enda aeg. Tavaliselt jõuan voodisse alles 1-2 ajal öösel, mis tähendab mulle 3-4 tundi und. Hommikused esimesed tunnid näevad välja umbes nii: Nora hakkab esialgu oma voodis nihelema ja siis mind "hõikama". Samal ajal kui ta sülle võtan selleks, et talle enda voodis süüa anda, annab Nora väga häälekalt märku, et liigutan ilmselgelt liiiiiga aeglaselt! Jõuamegi siis lõpuks voodisse ja hommikune söömine on preilil alati kõige isukam. Samal ajal kui Nora väga tähelepanelikult sellele keskendub, et ükski tilk piima söömata ei jääks, püüan mina kõigest väest silmi lahti hoida et ta hiljem oma voodisse tagasi tõsta ja loota, et äkki on täna see päev, kus ta paar tundi edasi tahab magada. :) Kui siiski otsustab, et otseloomulikult on hommikul kell 5.30 oluliselt põnevam ärkvel olla kui magada, siis lähen ta voodi juurde selleks, et seda maaaailma kõige armsamat naeratust näha. Võtan ta sülle ja läheme elutuppa, kus mängime tunni või poolteist, et siis uuesti paariks tunniks magama minna. 

Noral on üks uus vahva komme. Kui kõht läheb tühjaks, siis ei hakka nutma ega jorisema, vaid ütleb alguses niimoodi vaikselt "nä-nää-nänn-nänn" :D ja kui siis sellele mõne aja jooksul sööki ei järgne, hakkab kõva häälega protesteerima. Häälega naermine on lapsel nii selge, et nüüd naerdakse tõesti peaaegu iga asja peale. Eile oli päris keeruline teda magama saada, sest voodis käis üks pidev itsitamine. No muidugi naersin ma siis selle peale, et tema naeris ja Norale pakkus omakorda nalja see, et mina naersin.. nii me siis istusime seal selles "nõiaringis" päris mitukümmend minutit. Lõpuks oli end oma naerust nii üles kütnud, et magama jäämine kestis mitu tundi..

Suvel mööduvad päevad tõeliselt kiiresti! Ei jõua tegemistega alustadagi, kui jälle õhtu käes ja aeg magama minna. Kui vähegi ilus ilm, veedame oma päevad Sakus minu ema ja isa juures sest seal on nii mõnus vaikne. Nora vanaema ja vanaisa kodu asub Sakust veidi väljas metsa sees. Seal on suuuuuur hoov, mõnus roheline muru ja palju puulehti, mida Nora tunde jälgida viitsiks, kui vahepeal kõht tühjaks ei läheks või uni ei saabuks. 

Selle nädala alguses käisime Virtsus Emil Hannese 8-kuuseks saamist tähistamas. Sõime ülimaitsvat vaarika torti ja nautisime mõnusat päikest. Nora oli esimest korda päris pikalt ärkvel ja kõige rohkem huvi pakkus talle sünnipäevalaps ise. Istus Liina (Emil Hannese emme) süles ja jälgis, kuidas Emil teda vastu uudistab. 

Nädala keskel külastasid meid Viljari õed Brigita ja Veronika. Nora naeratas neile laialt ja sai palju komplimente ilusate silmade eest :)

Eile õhtul sõitsime jälle Sakku sest Nora vanaemale-vanaisale olid külla tulnud Pille, Ilmar, Mia, Ats ja Epp. Esialgu magas Nora tunnikese oma vankris aga hiljem oli kõigiga suur sõber. Istus tükk aega Pille süles ja tutvus teiste lastega. Epp oli Norast kõige suuremas vaimustuses. Samal ajal kui teised lapsed mööda hoovi ringi jooksid, istus Epp oma emme kõrval ja silitas tema süles istuva Nora kätt ja põski. No niiiii armas oli see! Nad viiekesti on üks väga vahva perekond ja Noral on tõeliselt vedanud nii kihvtide sugulastega!