Kokkutulek

Ja jälle on üks kuu täiesti ebanormaalselt kiiresti lennanud! September on möödunud võimeldes, tantsides, lauldes ja niisama seigeldes. Võimlemas käime endiselt Viimsi lasteaias, Nora on sealse tunniga ülirahul - naudib kogu protseduuri ja on alati väga kurb, kui 45-minutiline tund lõppeb, andes sellest häälekalt protestides märku, samal ajal kui mina elukiireid liigutusi tehes talle kombet selga üritan ajada.. kiireid selleks, et nutt kestab üldjuhul ainult hetkeni, kui ta jälle turvahälli panen . Kuna ilmad on juba vägagi sügisesed, siis kahjuks ilma kombeta ei saa ja kurb osa on see, võimlemise tund lõpeb meil eranditult iga kord nutuga. Mulle ja õpetajale meeldib mõelda, et Norale lihtsalt ei meeldi, et järjekordne lõbus tund läbi sai :) 

Külmade ilmade lähenedes tekkis mul jälle tuhin kududa-heegeldada. Nii valmisidki mõned kleidid, mütsid, sallid, kindad, tekid ja kampsunid.. ikka Norale :) aa, ei, Viljarile kudusin ka ühe mütsi, millega ta nüüd uhkelt ringi käib. 

Kootud müts

Heegeldatud kleit

Kootud müts 2

Kootud müts 3

Kootud müts 3

Kootud kindad

Kuu keskel sõitsime Viljandi lähedale kevadbeebide kokkutulekule. Meie läksime terve perega - Nora Loreen, mina ja Viljar. Nora magas rahulikult terve sõidu, mis tähendas, et kohale jõudes oli ta eriti lõbusas tujus ja jaksas vabalt kaks tundi teistega tutvuda ja niisama uudistada. Beebisid oli vanuses 3-6 kuud. Olemine oli üllatavalt rahulik.. selles mõttes, et ühtegi nuttu selle paari tunni jooksul me küll ei kuulnud. Kevadel sündinud beebide värk vist. Kõik olid nii armsad - kes harjutas roomamist, kes käputamist, mõni pikutas niisama ja mõni magas terve meie sealoleku aja. Mingi hetk hakkas Nora väsimusmärke näitama ja ainus võimalus oli ta õue vankrisse magama panna aga kuna vihma sadas ja meil vihmakilet polnud, siis otsustasime tagasi kodupoole liikuda. Käik jäi lühikeseks, aga emotsioonid olid vägagi positiivsed, korralduse pool oli ka super! Aitäh Triinule, kes 18 beebit, nende emmed ja mõned issid oma elamisse suutis mahutada :)

 

Septembrikuu-uudiseid veel nii palju, et Norale enam kahjuks minu rinnapiimast ei piisa ja alates 18ndast saab lisaks RPAd. Läksime 4,5kuu vaktsiine saama ja rutiinsel kaalumisel selgus, et ta oli pooleteise kuuga 180g alla võtnud. Kindlasti "aitas" kaalulangusele kaasa see, et ta on küllaltki aktiivne ja sahmib rohkem kui eelnevatel kuudel. Piima oli muidu palju aga ilmselt oli see tema jaoks liiga lahja ja kasvamiseks jäi rammususest väheks. Paras šokk oli see küll aga õnneks on nüüdseks olukord parem ja Nora on kaotatud 180g kaalus topelt tagasi võtnud.

Muidu on Nora Loreen endiselt üks rõõmus ja lõbus laps, naeratus on peaaegu koguaeg suul :)

Uus talvekombe, nr 68. Naaaatuke suur veel :)

Lammutas tegelustekki ja siis väsis ära 

Rõõmus beebi

Me soovisime... ja Sa said tõeks!

No one else will ever know,

the strength of my love for you. After all you're the only one who knows what my heart sounds like from the inside.

Juba 4 imelist kuud on möödunud hetkest, kui sain teada, mida tähendab emaks olemine ja kui suurt vastutust see endas kannab. Ma ei ütle, et ma enne lapse sündi vastutustundest midagi ei teadnud, teadsin küll, aga siis ilmselt veel ei uskunud, et see side ema ja lapse vahel nii tugev võib olla, mis ilmselt isegi kõige hoolimatuma inimese vastutust tundma paneb. Mitte kunagi varem poleks suutnud uskuda, et keegi, kes nii pisike ja abitu, ühes teises inimeses selliseid suuri ja kirjeldamatuid tundeid tekitab. Minu igapäevatööks on seista selle eest, et laps oleks hoitud ja kaitstud. Kuigi emaks olemise töö on kohati tõesti uskumatult raske, pole ma kordagi kahelnud, et see on maailma parim töö - palgaks on lapse naeratused, tingimusteta vastuarmastus ja ühine avastamisrõõm. Nora avastab maailma ja mina kõike uut läbi tema - kuidas esimest korda elus tõusevad kuklakarvad püsti vaid sellest, kui kuulen last häälega naermas või näen küljele keeramas või ükskõik, mida muud tegemas, mis kõrvaltvaatajale täiesti loogiline ja iseenesestmõistetav tundub. On ju väikesed asjad.. tegelikult ei ole. Iga ema teab, et ei ole. Uskumatu, et tüdruk, kes on elanud siin maailmas 24 aastat vähem, kui mina, suudab mulle õpetada nii palju! Asju, mille peale ma üksi ilmselt kunagi poleks tulnud. Emotsionaalsus, mis järgneb peale lapse sündi.. oeh, sellest võiks minu puhul terve raamatu kirjutada! Pole võõras olukord, kus üks hetk peab toime tulema joovastava õnnega, sellisega, millist kunagi varem tundud pole ja siis teine hetk täidab kogu sisemuse üks suur must masendus. On täiesti tõsi, et kui suudad need emotsionaalsed katsumused ära tunda, saab tulevikus kogemuste najal raskustega paremini hakkama. Õnneks on positiivseid emotsioone kordades rohkem ja kaaluvad oluliselt ka kõik kõige suuremad masendusemõtted üle. Võin rahuliku südamega öelda, et olen üks õnnelik ema ja mul on maailma parim laps!

Neljandat minisünnipäeva tähistasime mõnusa perekondliku pühapäevaga. Kuna otsustasin Norale midagi magusat küpsetada, siis veetsime hommiku šokolaadikoogi järgi lõhnavas korteris. Kook valmis, istusime autosse ja sõitsime lennusadamasse. Käisime MARUs söömas, samal ajal uudistas Nora oma hällis rahulikut vilkuvaid siniseid tulukesi ja kuulas uusi huvitavaid helisid. Pärast sööki vaatasime veel sees veidi ringi ja siis läksime kultuurikilomeetri(le?)t jalutama. Midagi kultuurset seal küll polnud aga mõnus jalutuskäik oli sellegipoolest. Nora sai natuke magada ja meie mõnusalt tuulist ja sügist ilma nautida. Edasi käisime korra linnahalli juures ja seal tuli mõte kusagile magustoitu sööma minna. Sõitsime läbi linna ja parkisime auto Kamahouse'i ette. Toitsin Noral kõhu täis ja läksimegi maiustama. Sealne Panna cotta on lihtsalt SUPER, soovitan! Väga kihvtilt serveeritud ka :) Viljar sõi kamajäätist, mis oli ka maitsev. Koju jõudsime kolme ajal päeval ja Nora oli oma seiklusterohkest sünnipäevast nii väsinud, et magas kella 19ni. Ärkas alles siis, kui sünnipäevakülalised juba kohal olid. Samal ajal kui Brianna ja Nora mängumattidel mängisid, sõid emmed-issid minu tehtud kooki. Brianna on selline vahva 5-kuune tüdruk, kes otsustas, et aitab niisama lamamisest, tema hakkab käputama. Uskumatu väike preili on ta ikka. Nagu ikka, oli meil kuuekesti väga lõbus. Vova ja Krissu külaskäik pani meie ideaalsele pühapäevale veel ideaalsema punkti. 

Lennusadam

Kultuurikilomeeter

Kamahouse

Emme tehtud mütsiga

Brianna ja Nora Loreen

Nora oli Krissu sülelaps :)

Nora Loreen ütleb "Head ööd"

Muusika.

Mulle on alati nii väga laulda meeldinud ja mõtlesin testida, kas Noral ka väike laulupisik sees. Käisime täna esimeses muusikatunnis. Muljed on suurepärased! Mängisime erinevaid pille, laulsime, tantsisime ja tegime palju muud huvitavat. Noral laulupisik ka täitsa olemas :) Iga kord, kui laulma hakkasime, "laulis" tema ka suure hoolega kaasa, niimoodi äuuuu-ääuuu. Väga armas oli, kõik said naerda. Tunnis oli kokku 7 beebit, Nora oli neist ainus tüdruk! Muusikatund on mõeldud 3-9kuustele lastele, seega beebisid oli igas suuruses. Kui võimlemistunnis on Nora kõige vanem, siis muusikas just vastupidi, kõige noorem. Teised beebid "laulsid" juba istudes, Nora oli ainus, kes veel istuda ei oska, ja tegi kõike kaasa padja toel poollamavas asendis. Tundi alustasime tervituslaulu ja kellahelinaga, millele järgnesid vaheldumisi erinevad tantsud, pillimängud ja veel mõned laulud. Lõpuosas panime beebid pead kokku ringselt lamama, emmed võtsid suurel ümmargusel tekil äärtest kinni ja lehvitasid seda rahuliku muusika saatel üles-alla. Ilmselt oli see Nora jaoks tunni kõige kihvtim osa. Lõpetuseks laulsime head-aega laulu, suuremad beebid jäid veel omavahel mängima, meie läksime Peetri tuulikusse sööma. Tund oli nii väsitav, et Nora jäi autos põhimõtteliselt kohe magama ja ärkas uuesti alles siis, kui juba kodupoole sättisime. 

Kutse beebikooli.

Tere armas Nora Loreen!

Õhkõrn suvevirvendus on peagi läbi saamas.

Nüüd tuleb rõõmsalt vastu minna  kirjule sügisele, valgele talvele ja ärksale kevadele.......

Tore on seda teha koos sõpradega lauldes - tantsides, mängides ning meisterdades.

Kõike seda ootangi Sind tegema meie beebikooli.

Alustame esmaspäeval, 10.septembril kell 11.15

Meie klassiruum asub esimesel korrusel.
Suurtest treppidest üles minema ei pea.
Sisse pääseb kollase torni juures asuvast uksest.
Teine uks paremat kätt ongi meie pesa.
Kärud ja vankrid võib jätta vahekoridori.

Esimesel tunnil laulame, tantsime, mängime.
Tutvume uute sõprade ja nende emmedega.
Meisterdamisega alustame alates teisest tunnist.

Jään Sind ootama,
beebikooli õpetaja Piia

Nii armas minu arvates :) Täna selgus, et saime beebikooli viimase (!) vaba koha, vedas meil! 

Kool

Septembriga algab kool, nii ka meie peres. Nimelt, et meie päevadele veidi rohkem tegevust ja põnevust lisada, otsustasin Noraga võimlemas, beebikoolis ja muusikatunnis käima hakata. Võimlema oleme jõudnud juba kaks korda -  esimene tund toimus augusti lõpus, teine selle nädala teisipäeval. Beebikooli läheme järgmisel esmaspäeval ja muusikatundi sel reedel. Kõik tegevused valisin meelega erinevatesse linnaosadesse, et tutvuksime ka teiste emmede ja beebidega. Võimlemine toimub Viimsi lasteaias Väike Päike, beebikooli läheme Rocca Al Maresse ja muusikatund toimub meie kodualevikus Peetris. Tegelikult on veel plaan ujuma ka minna ja lasteaed Nabasse juba mitme korra kaart ka ostetud, aga hetkel viibivad tunnid sealse remondi tõttu. 

Võimlemistunniga oleme siiani väga, väga rahule jäänud. Norale meeldib teisi beebisid jälgida, harjutusi tehes palju juttu rääkida ja õpetajale naeratada. Minule sobib sealne hubane õhkkond ja õpetaja, kes tundi läbi viib, on lihtsalt super! Võimleme kokku umbes 45 minutit. Tund algab massaažide, paide ja silitustega, edasi harjutatakse keeramist, tasakaalu ja treenitakse erinevaid lihaseid, ei puudu ka akrobaatiline osa - hundirattad, kukerpallid jms (muidugi ei tee neid beebi ise, vaid ikka ema süles, vaikselt ja rahulikult). Võimlemine lõppeb tantsu ja lauluga. Esimene tund möödus väga rahulikult. Nora uudistas ümbrust ja erinevaid akrobaatilisi harjutusi tehes ainult muigas, korra naeris ka. Kui esialgu arvasin, et laps sellise "väntsutamise", keerutamise, pea alaspidi olemise ja minu värisevat käte peale kindlasti protestima hakkab, siis taaskord eksisin - Nora hoopis nautis kogu protseduuri, seda oli tema rahulolevast ilmest näha. Meie grupis oli kokku ainult 4 beebit, mis on veel üheks plussiks, sest õpetajal on piisavalt aega, et kõiki beebisid jälgida ja aidata harjutusi õigesti teha. Nora on oma trennikaaslastest vanim aga kõige pisem! Meie kõrval võimles beebi Lilli, kes on Norast täpselt kuu noorem, aga kaalub peaaegu kaks kilo rohkem ja on 5cm pikem. Sealse hubase õhkkonna muudab veelgi mõnusamaks see, et kõik beebide emmed on nii toredad, juba esimesel tunnil saatis võimlemist üks pidev jutuvada erinevatel teemadel ja see 45 minutit läks tõesti kiiresti. Ei jõua järgmist teispäeva ära oodata! Ma arvan, et Nora ka mitte :) Lisaks on ju vahelduseks hea nelja seina vahelt välja saada ja minu arvates on eriti kihvt, et juba nii väikestele beebidele väga palju erinevaid tegevusi ka väljaspool kodu leidub.

Lõpetuseks pilte tänaõhtusest vanniskäigust.

August

Üritan suve viimasest kuust kiirülevaate teha. 

Augusti keskel käisime Nora Loreeni ja Viljariga minu klassi kokkutulekul. Viljar käis poistega ATVga metsas rallimas ja saunas, mina sain vanade klassikaaslastega juttu rääkida ja kuna ilmaga vedas, siis Nora magas enamuse ajast vankris või mõnules Elise süles. Vaatasin esimest korda kella siis, kui oligi aeg kodupoole liikuma hakata, nii tore oli, et aeg tõesti lendas. Koju jõudsime täpselt Nora ööune ajaks. 

Kuu keskpaigas külastasid meid sel ajal veel tulevased aga nüüd juba kolimise lõpetanud kallid naabrid Krissu ja Vova koos nende pisitütre Briannaga , kes on Norast ainult kuu vanem aga niiii asjalik juba! Keerutab ja sahmib ringi, lisaks hoiab nii ilusasti end jalgadel püsti ja pidi juba "emme" ütlema.. Kusjuures Nora ütleb ka! :) Loomulikult mitte teadlikult, aga aeg-ajalt on ikka kuulda kas "eeemmmm" või "emmeee". Krissu, Vova, Veronika (Brianna vanem õde) ja Brianna kolisid meist ainult mõnesaja meetri kaugusele, nüüd saame tihti koos aega veeta. Nora ja Brianna issid on mõlemad purjetajad ja meil Krissuga on lihtsalt hea klapp algusest peale, oleme tuttavad olnud ainult aasta aga tunne on, nagu teaks aastaid. Kihvt mõelda, et Noral on peaaegu sama vana sõbranna, kellega koos tulevikus lasteaeda ja kooli minna :) Nad kõik on nii kallid ja meil kolmel on tohutult hea meel ja nad meile nüüd nii lähedal elavad!

Täna käisime neil esimest korda uues kodus külas. Kuigi paljud asjad on veel korterist puudu, oli nende elamine vaatamata sellele väga hubane. Sinna jõudes said meie uued naabrid natuke Nora nuttu kuulda, sest preili ehmatas ilmselt kiirelt vahetunud ümbruse peale. Õnneks kohanes hästi kiiresti ja juba uudistasid Briannaga üksteist, Nora sai väikeselt sõbrannalt ühe pai ka :) Kui Brianna jälgis Norat pidevalt suure huviga, siis meie lapsele pakkus huvi pigem telekas ja õhupall, millega Veronika mängis. Ja taaskord oli meil tõeliselt tore õhtu ja koju jõudsime jälle täpselt ajaks, mil Nora juba ööunne vajus.

Nora uued oskused: 

• keerab mõlemale küljele  

• haarab teadlikult asju

• hoiab täiesti kindlalt pead  

• kõhuli olles hoiab end natuke aega kätel ja liigub mõlemale poole

• üritab suuga puristada