Külalised

Nora Loreen on enda jaoks avastanud, et naerda saab ka häälega. Esimest korda kuulsin teda naermas paar nädalat tagasi ja ainult hetkeks, sest siis oli naer rohkem nagu avastus tema enda jaoks ka. Ajas suu kõrvuni, tõi kuuldavale paar "e" sarnast häälikut ja siis tuli ehmunud nägu pähe. Selleks korraks oligi kõik. Järgmine kord julges juba natuke rohkem häält teha ja paar päeva tagasi naeris kohe südamest ja mõnuga. Maaaaailma kõige armsam asi on minu arvates oma last esimest korda naermas kuulda! :) Ja ma usun, et ei kirjutanud sellest viimast korda, sest kindlasti tuleb neid maaaaailma kõige armsamaid asju, mida laps esimest korda teeb, veel palju.

Täna käisid Noral külas Maarja ja Kadri. Külaskäigu üle olin eriti rõõmus, sest Kadrit ei olnud ma-ei-tea-mitu-aastat-näinud ja Maarja töötas pool aastat Senegalis vabatahtlikuna (tema kihvtidest tegemistest Aafrikas saab lugeda siit). Kahjuks otsustas meie beebi täna tavalisest varem ööunest ärgata ja sellevõrra liikus ka lõunauni varasemaks. Maarja ja Kadri sattusid külla just selleks ajaks, kui Nora kõige magusamat  päevaund magas, mis kestis täpselt 3 tundi. Selle aja sees jagas Maarja oma põnevaid reisimuljeid ja mis seal salata, teised teemad ringlesid suhete, laste, raseduse ja sünnituse ümber. Nora ärkas umbes pool tundi enne tüdrukute minekut ja oli väga pahuras tujus, sest lõunauni ei olnud ikkagi piisavalt pikk ja und jätkus pärast külaliste lahkumist veel tunniks. Kadri kinkis Norale eriti kihvti body ja Maarja oli Aafrikast toonud maailma kõige armsamad plätud! Õhtul vannitasin Norat esimest korda EDUKALT üksi.. edukalt selles mõttes, et laps ei nutnud! :) Naeris hoopis oma armsa häälega ja jutustas mulle ilmselt sellest, kui kihvt on oma jalgu-käsi hästi kiiresti liigutades emme ka märjaks pritsida! Sellest uuest avastusest oli Nora nii vaimustuses, et juttu jätkus isegi riidesse paneku ajaks, mis tähendas seda, et isegi need said ilma nututa selga (ka esimest korda). Pärast pikka ja väsitavat vestlust sõi kõhu täis, sai ööriided selga ja jäi umbes sekundiga unne.

Tänasest oleme jälle Noraga kahekesi, sest Viljar on Pärnus toimuvatel Põhjamaade meistrivõstlustel raja võistlusjuht ja on seal toimetamisega terve nädala hõivatud. 

Mõned pildid & videod

"Räägib"

Naeratab lambile :)

Nädalaga juhtub palju!

Terve eelmise nädala veetsime Noraga kahekesi, Viljar võistles Muhu Väina regatil. Sellest, kuidas tal läks, ma siia pikemalt kirjutama ei hakka, kel huvi, saab sõitudest lugeda siit. Nädal, mis möödus ülikiiresti, algas esmaspäeval Nora 2-kuuseks saamisega ja lõppes reedel, kui Viljar koju jõudis. Saime kahekesi ideaalselt hakkama ja meil oli tõeliselt tore! Päevad algasid hommikuvõimlemisega, mille järel sättisime riidesse, et Sakku Nora vanaemale-vanaisale külla minna. Kõik lõunapoolikud veetsimegi Sakus ja õhtuks reisisime tagasi koju Peetrisse. Selline paras 20-minutiline sõit, mille ajal Nora alati oma turvahällis ilusasti magama jäi ja ööunne panek ei olnud ühelgi korral mingiks probleemiks. Koju jõudes ärkas korra söömiseks, pärast mida jäi oma voodis suurema protestita tuttu. Kui viimasel kuul on  Nora turvahällis olemise vastu üsna häälekalt streikinud, siis nüüd ilmselt see igapäevane Sakku sõit tegi asja jälle meeldivaks ja kui auto liigub, tuleb uni kiiresti. Nädalavahetuse veetsime juba jälle kolmekesi koos. Pühapäeval käisime väljas söömas ja esimest korda oli Nora terve restoranis oleku aja ärkvel. Olin raudselt kindel, et varsti tuleb hällist igavusest tingitud hädakisa ja meie lõuna jääb sinnapaika. Aga ei, Nora oli taaskord nii tubli tüdruk ja pidas teisi inimesi ja ümbrust uudistades väga hästi vastu. Ühesõnaga.. terve nädal oli ülikihvt ja on hea tõdeda, et meil on Noraga kahekesi ka väga lõbus.

Kui Peetrisse kolisime, tutvusime juba esimesel õhtul meie toredate naabrite Anni ja Reigoga, kellel on väga armas 1,5-aastane tütar Emili. Nad elavad meie kõrval korteris ja meie rõdud paiknevad kõrvuti. Sattusime paljudel kordadel samal ajal rõdudele ja veetsime õhtu niimoodi juttu rääkides, et meie oma rõdul ja nemad enda omal.  Abivalmis Reigo on mind alati koridoris vankriga aidanud ja korra "laenasime" Annile sibulat, kui see tal kodus otsa oli saanud. :D Nüüd, pool aastat hiljem, otsustasime teha ühe korraliku tutvumisõhtu meie kodus. Veendusime, et nad on tõesti väga kihvtid inimesed ja juttu jätkus terveks õhtuks. Pealegi on kihvt, et Noral on nii tore sõbranna, nagu Emili, kohe kõrvalkorteris olemas. 

Reigo, Emili ja Anni

Alates eelmisest postitusest on Nora oma arengus olulisi muutusi teinud.

1) Hoiab väga hästi ise pead. Kui selili lamab ja kätest üles tõsta, ei vaju enam pea taha, vaid vaatab ilusti mulle otsa. Kui süles on, ei pea ka kätt enam tema pea taga hoidma. Kõhuli olles ei väsi enam nii kiiresti ära ja jaksab juba päris kaua sellises asendis ringi vaadata. 

Väike aga tubli :)

 2) Huvitub üha rohkem oma mänguasjadest, on paaril korral neist kinni ka haaranud ja otseloomulikult liigub käsi otse suhu. Sinna jõuabki üldjuhul ainult käsi, sest mänguasi on vahepeal käest kukkunud. 

Sai kaelkirjakul sabast kinni ja edasi ei oskagi kohe midagi teha :D

Riidleb mänguasjadega

3) On avastanud enda käed. Tihti on need isegi mänguasjadest huvitavamad ja neid jälgides võib Nora mitmeid minuteid veeta. Igal hetkel on tal sõrmed suus, esialgu armastas lihtsalt käeselga lutsutada aga nüüd, kui sõrmed ka tuttavad on, siis lutsutamiseks on lemmik parema käe nimetissõrm. 

Tegelikult ma niimoodi tal seda suus hoida ei lase, tavaliselt asendan sõrme lutiga. Ei taha, et talle see sõrme suus hoidmine harjumuseks saab. 

2-kuune

Viimastel päevadel olen olnud hädas Nora päevaunedega. No tee mis tahad, aga üle poole tunni ta ei maga ja siis õhtuks on nii väsinud, et ööunne ilma nututa ei jää. Oskan magamise streigi ainult selle meeletu kuumuse süüks ajada, sest toas on meil ikka hullult palav ja midagi muud nagu päevases rutiinis muutunud ei ole. Õõuni saabub põhimõtteliselt hetkega, kui päike loojunud ja toas enam nii umbne ei ole. Täna päeval tegi Nora üle pika aja 3-tunnise uinaku, samal ajal, kui meile külla tulnud tüdrukud elutoas kõva häälega juttu rääkisid. Järjekordne tõestus sellest, et meie laps magab pigem pideva jutu ja müra saatel kui täielikus vaikuses.  

Täna õhtul kell 18.53 sai meie kallis Nora Loreen 2-kuuseks. Seda tähistasime koos Elise, Nele, Kertu, Liisi ja Beritiga. Elise oli nii armas, et tegi meile süüa ja Kertu küpsetatud kook maitses ülihästi. Nora ärkas alles mõned tunnid pärast külaliste saabumist ja oli oma suurte sõbrannade nägemise üle väga õnnelik, naeratati kõigile. Elise süles oli kohe niiii hea, et seal jäi Nora üsna varsti pärast lõunaunest ärkamist uuesti magama. Ärkvel oligi tegelikult väga vähe, kokku natuke üle tunni, ülejäänud aja magas minu süles. Olemine oli taaskord nii mõnus ja Nora on ilmselgelt rahul, et teda nii kihvtid tädid koguaeg vaatamas käivad. Ootame neid varsti jälle külla!

Nele ja Elise

Sünnipäevalaps

Kertuga

Viljarile hoiame Nora Loreeniga kõvasti pöidlaid, sest tema võistleb laupäevani Muhu Väina regatil. 

Kuidas Nora Loreen endale nime sai.

Olin 3-aastane, kui esimest korda Saku Päikesekillu lasteaeda läksin. Mäletan, kuidas ema mind hommikuti sinna viis ja isa koju tõi. Üks seik on meeles, kui isa tuli jalgrattaga järgi ja ma sain terve tee pakiraamil koju sõita, vot see oli lahe! Üleüldse olen lasteaiast saanud nii palju positiivseid mälestusi, et neist kõikidest lihtsalt ei jõuaks siia kirjutada. Siiani on meeles kõik need hubased jõulupeod, toredad laulutunnid, trennid, stiilipeod ja kõikvõimalikud erinevad meie endi välja mõeldud mängud, mida oli kokku rohkem kui mustmiljon. Üks nendest mängudest oli "kodu". Mäng ise oli väga lihtne - keegi näitles ema, keegi isa ja ülejäänud said olla lapsed, koerad, kassid. Imiteeriti kõike, mis reaalses elus toimub: poes käimine, tööst rääkimine, laste kasvatamine jpm. Minule meeldis üle kõige ema mängida ja tütre nimeks oli alati Maria. Ühesõnaga.. teadsin juba 4-5-aastaselt, et minu tütre nimeks peab saama Maria.. Miks tütre nimi tänaseks hoopis Nora Loreen on, tuleb kunagi temalt endalt küsida, sest just Nora ise endale selle nime "valis".

Kui rasedusest teada sain, ütlesin Viljarile, et kui sünnib tüdruk, saab nimeks Maria.. aga päris nii lihtsalt ei läinud :) Esiteks tahtis Viljar, et laps saaks kaks nime, kuna perekonnanimeks on Sepp ja sellenimelisi on Eestis oi-kui-palju. Kui panna kaks nime, siis tõenäosus väikesem, et lapsel kusagil nimekaim on. Ja teiseks, mida suuremaks minu kõht kasvas, seda vähem mulle nimi Maria meeldis. Ei olegi otsest põhjust, miks, aga sisetunne ütles, et see siiski ei ole see "õige". Pool aastat tegelesime nime mõtlemisega ja kirja sai pandud väga palju lemmikuid. Tegime Viljariga kumbki oma listid, vahetasime need omavahel ja kriipsutasime need nimed maha, mis teise listist ei meeldinud ja tõime sobivad nimed eraldi välja. Sõelale jäid Adele, Stina, Rahel, Mariin, Brit, Eliis, Kristin, Meryl, Nora, Loore ja Loreen.  

Oli 8nda mai õhtu ja me Viljariga istusime rõdul. Jõime teed, nautisime sooja õhtut ja rääkisime niisama juttu. Mõne aja pärast olime JÄLLE jõudnud teemani, et miks meie kallis tütar ikka veel sündinud ei ole.. nii väga ju ootame teda! Rasedust oli mul selleks ajaks 41+2 (9 päeva üle tähtaja) ja ikka veel ei olnud meie lapsel nime. Viljar pakkus, et raudselt enne ei tule, kui selle välja mõtleme ja n-ö lukku paneme. Leppisime kokku, et enne tuppa ei lähe, kui nimi olemas. Õhtu oli ilus ja lisaks pingsale mõttetööle nautisime ilusat päikeseloojangut :) Istusimegi seal tükk aega, kombineerisime erinevaid variante ja otsustasime, et minu lõplikuks lemmikuks on Nora ja Viljarile meeldis Loreen, kokku saigi Nora Loreen. Läksime tuppa ja hiljem voodis enne und soovisin kõhubeebile head ööd ja ütlesin, et nüüd võib rahumeeli tulema hakata, nimi on olemas! Ise mõtlesin veel, et kui nüüd tulebki, siis enam nime ei muuda sest siis "valis" selle ise. Valud algasid 3 tunni pärast ja Nora Loreen sündis järgmisel õhtul. 

Kõhuli

Kui mõned nädalad tagasi kirjutasin sellest, kuidas Norale kohe üldse kõhuli asend ei meeldi, siis eile õhtul avastas ta, et suudab nii hästi ise pead hoida ja niimoodi olles saab samamoodi mänguasju vaadata. Ise oli väga rõõmus ja enam ei tundugi kõhuli olemine nii halb. Tükk aega vaatas ringi ja aeg-ajalt naeratas. Täna hommikul magas esimest korda kõhuli, minu arvates magas tunduvalt paremini ja ärgates oli eriti rõõmus. 

Mängib

Vanaema 50. juubel

25ndal juunil sai Nora vanaema Anu 50-aastaseks. Seda suurt sündmust tähistasime Saku Pruulikojas, mis oli terves ulatuses meile broneeritud. Külalisi oli kokku 62 ja otseloomulikult tahtis igaüks neist Nora Loreeniga tuttavaks saada. Pidu algas kell 18 ja esimese tunni oli Nora sülelaps - oli vaikselt ja uudistas uusi nägusid, sai tädidelt-onudelt palju komplimente ilusa kleidi ja kingade kohta. Peole läksime Noraga kahekesti, sest Viljar korraldab Haapsalus regatti ja tema jõudis sinna veidi hiljem. Umbes kella seitsme ajal, kui tantsumuusikat mängima hakati, otsustas Nora minu süles magama jääda. Kuna muusika mängis päris kõvasti ja piduliste sagimist-sebimist ja kõva häälega rääkimist oli palju, siis eeldasin, et seal olles Nora kindlasti magama ei jää. Õnneks olin vankri kaasa võtnud ja panin ta sinna. 4 tunni pärast oli seis sama - Nora magas. Kõik imestasid, et kuidas ta sellises peomelus magada saab aga tundus, et mida rohkem kisa-kära, seda sügavam uni.. igatahes, kui pillimees pausi tegi, hakkas Nora vankris nihelema. Tõstsimegi ta siis turvahälli ja hakkasime kodupoole sõitma. Poolel teel hakkas vaikselt ärkama ja umbes 50m enne kodu hakkas häälekalt süüa nõudma. Siiski jõudsime rahumeelselt koduuksest sisse ja kui kõht täis, saabus ka ööuni. 

Tänase öö veetsime Noraga esimest korda kahekesi, issi Viljar sõitis tagasi Haapsalusse, et regati viimane võistluspäev lõpule viia. Enne äraminekut palus issi Noral emmele hea laps olla ja öö mööduski rahulikult, Nora kuulas ilusasti Viljari sõna :) 

Pilte vanaema juubelist: 

 

TuduNora :)

Perekond Kuked mänguhoos

Juubelitort

Lõpuks saabus Nora issi ka :)