Nädalaga juhtub palju!

Terve eelmise nädala veetsime Noraga kahekesi, Viljar võistles Muhu Väina regatil. Sellest, kuidas tal läks, ma siia pikemalt kirjutama ei hakka, kel huvi, saab sõitudest lugeda siit. Nädal, mis möödus ülikiiresti, algas esmaspäeval Nora 2-kuuseks saamisega ja lõppes reedel, kui Viljar koju jõudis. Saime kahekesi ideaalselt hakkama ja meil oli tõeliselt tore! Päevad algasid hommikuvõimlemisega, mille järel sättisime riidesse, et Sakku Nora vanaemale-vanaisale külla minna. Kõik lõunapoolikud veetsimegi Sakus ja õhtuks reisisime tagasi koju Peetrisse. Selline paras 20-minutiline sõit, mille ajal Nora alati oma turvahällis ilusasti magama jäi ja ööunne panek ei olnud ühelgi korral mingiks probleemiks. Koju jõudes ärkas korra söömiseks, pärast mida jäi oma voodis suurema protestita tuttu. Kui viimasel kuul on  Nora turvahällis olemise vastu üsna häälekalt streikinud, siis nüüd ilmselt see igapäevane Sakku sõit tegi asja jälle meeldivaks ja kui auto liigub, tuleb uni kiiresti. Nädalavahetuse veetsime juba jälle kolmekesi koos. Pühapäeval käisime väljas söömas ja esimest korda oli Nora terve restoranis oleku aja ärkvel. Olin raudselt kindel, et varsti tuleb hällist igavusest tingitud hädakisa ja meie lõuna jääb sinnapaika. Aga ei, Nora oli taaskord nii tubli tüdruk ja pidas teisi inimesi ja ümbrust uudistades väga hästi vastu. Ühesõnaga.. terve nädal oli ülikihvt ja on hea tõdeda, et meil on Noraga kahekesi ka väga lõbus.

Kui Peetrisse kolisime, tutvusime juba esimesel õhtul meie toredate naabrite Anni ja Reigoga, kellel on väga armas 1,5-aastane tütar Emili. Nad elavad meie kõrval korteris ja meie rõdud paiknevad kõrvuti. Sattusime paljudel kordadel samal ajal rõdudele ja veetsime õhtu niimoodi juttu rääkides, et meie oma rõdul ja nemad enda omal.  Abivalmis Reigo on mind alati koridoris vankriga aidanud ja korra "laenasime" Annile sibulat, kui see tal kodus otsa oli saanud. :D Nüüd, pool aastat hiljem, otsustasime teha ühe korraliku tutvumisõhtu meie kodus. Veendusime, et nad on tõesti väga kihvtid inimesed ja juttu jätkus terveks õhtuks. Pealegi on kihvt, et Noral on nii tore sõbranna, nagu Emili, kohe kõrvalkorteris olemas. 

Reigo, Emili ja Anni

Alates eelmisest postitusest on Nora oma arengus olulisi muutusi teinud.

1) Hoiab väga hästi ise pead. Kui selili lamab ja kätest üles tõsta, ei vaju enam pea taha, vaid vaatab ilusti mulle otsa. Kui süles on, ei pea ka kätt enam tema pea taga hoidma. Kõhuli olles ei väsi enam nii kiiresti ära ja jaksab juba päris kaua sellises asendis ringi vaadata. 

Väike aga tubli :)

 2) Huvitub üha rohkem oma mänguasjadest, on paaril korral neist kinni ka haaranud ja otseloomulikult liigub käsi otse suhu. Sinna jõuabki üldjuhul ainult käsi, sest mänguasi on vahepeal käest kukkunud. 

Sai kaelkirjakul sabast kinni ja edasi ei oskagi kohe midagi teha :D

Riidleb mänguasjadega

3) On avastanud enda käed. Tihti on need isegi mänguasjadest huvitavamad ja neid jälgides võib Nora mitmeid minuteid veeta. Igal hetkel on tal sõrmed suus, esialgu armastas lihtsalt käeselga lutsutada aga nüüd, kui sõrmed ka tuttavad on, siis lutsutamiseks on lemmik parema käe nimetissõrm. 

Tegelikult ma niimoodi tal seda suus hoida ei lase, tavaliselt asendan sõrme lutiga. Ei taha, et talle see sõrme suus hoidmine harjumuseks saab.