Jaanipäevad Sakus ja Vergis

Täna saatis Viljar mulle sellise pildi:

Siin on väike Viljar (täpset vanust ei tea) ja 1,5-kuune Nora Loreen. Minu arvates täitsa sarnased :) Üldse on Nora täiesti issi laps. Vahel juhtub nii, et kui Nora nutab, siis minuga ei rahunegi nii kiiresti, kui Viljari süles. Norale nii väga meeldib, kui issi temaga juttu räägib, siis tuleb näole kohe eriti suur naeratus - selline, et tahaks niiiii kõvasti kilgata, aga veel ju ei oska.. Viljar on Norale kindlasti parim isa, kes üldse olla saab. Ta on meile nii palju abiks. Õhtul, kui töölt tuleb, tegeleb alati lapsega ja on näha, et naudib seda. Hommikuti enne tööle minekut ei unune issil kunagi lapsele põse peale musi teha ja ilusat päeva soovida. Õhtuti uinub ka Nora enamasti ainult Viljari kõhul :) 

Jaanipühad möödusid meil hästi rahulikult. Reedel käisime Sakus grillimas (Nora vanaisa oli superheas marinaadis liha teinud) ja nautisime mõnusalt päikeselist õhtupoolikut väljas istudes. Nora muidugi magas jälle terve aja :) 21 ajal õhtul hakkasime kodupoole sättima ja enne seda käisime veel Virgo uut kodu vaatamas. Lõpuks koju jõudes jäi Nora ilusasti ööunne ja meie hakkasime vaikselt järgmise päeva väljasõiduks valmistuma - käisime Viljari meeskonnakaaslase Madise maakohas Vergis. Seal oli meil ka ülitore. Nora sai oma toa, kus tududa (välja vankrisse ei tahtnud jätta, sest õues sadas pidevalt vihma ja oli väga külm), mina sain teiste emmedega juttu rääkida, Viljar õues grillida ja saunas käia - kõik olid õnnelikud :) Tagasi koju jõudsime täpselt enne Nora ööund. 

Sakus

Virgo uues kodus

Pühapäeva veetsime kolmekesi kodus mõnuledes ja üksteise seltskonda nautides. Õhtul tegime Norale jälle vanni, pärast mida ta vist natukene külmetas, sest tänaseks on Noral köha ja nohu. Köha oleme enam-vähem hanerasvaga määrides kontrolli alla saanud (pole teda mõned tunnid köhatamas kuulnud) aga nina teeb hingates sellist nohust häält ikka, kuigi tatti otseselt näha ei ole ja pumbaga ka midagi kätte ei saa.. Jääbki üle ainult oodata ja küll see esimene haigusepisik kiiresti mööda läheb! Öö oli muidugi raske, sest iga korina ja köhatuse peale, hüppasime Viljariga mõlemad voodist püsti, et kontrollida, kas laps ikka ilusasti hingata saab. Mina näiteks magasin kokku 2 tundi :) Nora ise on ikka sama lõbus ja õnnelik tüdruk, nagu tavaliselt. Räägib palju juttu ja on muidu tubli. Tundub, et ei köha ega nohu teda eriti ei sega ka ja kuna palavikku ei ole, siis ma väga ei muretse.